(Palusin õpetajal pildil poseerimiseks sporditarvete ruumist valida kõige sümpaatsema eseme. Ta otsustas hokikepi kasuks, sest nad mängivad esmaspäeviti teiste õpetajatega saalihokit. Foto: Eliise Penu)
Tallinna Kristiine Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Tene Järvsooga vestles kümnendik Eliise Penu
Kui vana te olete ja millal te sündisite?
Ma olen 30- aastane. Minu sünnipäev on viiendal veebruaril 1988.
Kust te pärit olete?
Ma olen pärit väikesest Kesk-Eestis linnast nagu Türi.
Ja olete eluaeg seal elanud?
Jaa, ma elasin seal kuni keskkooli lõpuni ja siis kolisin Tallinnasse.
Milline on teie haridus?
Türil ma lõpetasin Türi Majandusgümnaasiumi. Siis tulin Tallinnase. Tallinna Ülikoolis olen lõpetanud kehakultuuri bakalaureuse ja kehakultuuri õpetaja magistrantuuri.
Kas see oli kohe peale lõpetamist?
Jaa, pärast keskkooli tulin, tegin kohe ära bakalaureuse. Ja siis puhkasin natukene aega, käisin reisimas, elasin mõnda aega Austraalias. Kui ma sealt tagasi tulin, siis tegelesin magristantuuriga.
Kui kaua see puhkus kestis?
Kõigepealt pärast bakalaureust olin ma 10-kuud Austraalias, siis tulin Eestisse tagasi, õppisin magistrantuuris. Hiljem läksin Austraaliasse tagasi 1,5 aastaks.
Mis teemal tegite oma magistritöö?
Järvamaa koolide psühhosotsiaalne ja emotsionaalne keskkond.
Mis see kehakultuur kujutab endast üldse?
Kui sa lõpetad selle eriala, siis sinust võib saada näiteks treener või siis õpetaja.
Kus olete varem töötanud?
Ma olen töötanud Audentese Spordiklubis ujumistreenerina ning ka ühes kohvikus juhataja-vanemteenindajana. Austraalias töötasin ühes hästi suures puuviljadega tegelevas ettevõttes, kus ma olin tiimijuht ja masinaoperaator.
Aga lapsepõves?
Väiksemana oli mu perel maakoht, kus kasvatasime kartuleid. Me käisime seal kõplamas, rohimas, marju korjamas, nii et sellised maatööd ei ole minust mööda läinud. Aga muidu täistöökohti vist nooremana ei olnud.
Kas olete õppinud ka erialaliselt ujumistreeneriks?
Sellel ajal, kui ma Audenteses ujumistreener olin, siis jaa, mul oli ujumistreeneri litsents. Praeguseks on see juba kehtivuse kaotanud, ma ei ole rohkem sellega enam tegelenud. Ma õppisin kehakultuuri ja sain sealt baasteadmised, mida arvestati, aga mingil eksamil ma käisin ikka, et saada treeneriks.
Millised on teie hobid?
Kunagi kooliajal ma tegelesin ujumisega, aga praegu olen avastanud hästi palju uusi asju enda jaoks. Näiteks, praegu talvel sõidan lumelauda, suvel lohesurfi ja nüüd viimased paar kuud oled tegelenud discgolfiga. Mulle meeldib igal pool rabades ja matkaradadel ka käia.
Spordiga seotud ikka jah?
Jah, üldiselt küll. Mulle meeldib veel raamatuid lugeda, teatris ja kinos käia.
Miks tulite just Tallinna Kristiine Gümnaasiumisse õpetama?
Kuna mul oli suur soov erialasele tööle tulla ja kuna Tallinna Kristiine Gümnaasium otsis kehalise kasvatuse õpetajat, siis otsustasin kandideerida. Kui ma siia vestlusele tulin, siis see kool jättis niivõrd sümpaatse ja sooja mulje, et mul oli väga hea meel, kui mind välja valiti.
Kas te elate siis lähedal?
Ma elan kesklinnas tegelikult, nii et ei ole väga kaugelt tulla.
Kas te kandideerisite ka mujale?
Ei kandideerinud mitte ühessegi kooli rohkem.
Kui vanalt alustasite sportimisega?
Algklassides ma käisin lühikest aega kergejõustikus ja tantsutrennis. Umbes kolmandas klassis läksin ujumistrenni, kuhu ma jäin kuni 12. klassi lõpuni.
Milline laps olite lapsepõlves?
Ma olin selline tagasihoidlik laps, kes vanematele peavalu ei valmistanud, koolis tubli.
Kas oskate rääkida mõnda vahvat lugu lapsepõlvest?
Mul oli hästi tore lapsepõlv. Kohe ei meenu mingit konkreetset seika, aga meeldejäävad oli jaanipäevad, kus me läksime maale, kuhu olid tulnud sugulased ja hästi palju minuealisi lapsi. Vanemad korraldasid meile hästi toredaid võistlusi ja mänge: kotijooksud ja teatevõistlused. Öösiti me magasime lakas heinte sees, kuhu olime endale pesad teinud.
Milline oli teie esimene töökoht?
Ma arvan, et selline esimene tõsisem töökoht oli Audenteses. See oli 19 aastaselt.
Kelleks väiksemana saada tahtsite?
Ma arvan nagu ikka, õpetajaks ja juuksuriks, jah, et vastavalt tujudele.
Kas te hiljem ka mõtlesite, et õpetajaks?
Ma arvan, et asjad on läinud niimoodi. Kui ma läksin alguses kehakultuuri õppima, siis unistasin treeneri ametist. Kui ma olin seda treeneritööd proovinud, siis olin kindel, et ma tahan ka õpetajatööd proovida. Ja praegu olen ma küll väga rahul.
Mida peate enda juures kõige paremateks ja kõige halvemateks omadusteks?
Kõige paremaks võib-olla seda, et ma olen hästi tolerantne ja mul on hästi kerge leida ühist keelt teiste inimestega. Võib-olla kõige halvemaks... mingisuguseid asju võiks natukene kergemini võtta, mitte niivõrd raskelt ja tõsiselt. Ma just mõtlen selle juures seda, kui ma kunagi ujumisvõistlustel käisin. Järvamaal olin ma selline väike tegija, kes oli harjunud võitma, kui tuli natukene kehvem koht, siis kaotada ma ei osanud.
Neid omadusi arvestades, mis on teile spordis kasuks tulnud ja mis mitte?
Väiksena ma ei osanud kaotada. Tolerantus võib-olla, ma olen lihtsalt saanud väga palju häid tuttavaid treeningutelt ja võitlustelt.
Miks valisite õpetaja ameti?
Sellepärast, et mulle meeldib lastega tegeleda. See on niivõrd tänuväärne töö, et see laste vahetu ausus ja siirus, see on väga lahe tagasiside.
Kas te töötate praegu täiskohaga õpetajana?
Jaa. Praegusel momendil ma tunnen, et mina ei jaksaks veel endale mingit lisakohustust võtta. Võib-olla kuna ma olen esimest aastat koolis ka, tahab natukene harjumist.
Palju tunde te annate nädalas?
23 tundi. Keskmiselt päevas 4-5 tundi. Aga mõnel päeval vähem, mõnel rohkem. Eelnevalt tuleb tunnid ette valmistada ka. Ma annan inimeseõpetuse tunde ka, 4 tundi nädalas, kuuendatele ja seitsmendatele klassidele.
Kas teil on vastav haridus selleks?
Jaa, ma õppisin kehalise kasvatuse õpetajaks ning minu kõrvalala on terviseõpetus.
Kas teil on õdesid-vendasid?
Jaa, mul on kaks aastat vanem vend.
Kas ka tema on tegelnud spordiga?
Jaa, tema on tegelnud maadlusega.
Kas ka vanemad on tegelenud spordiga?
Mu ema on tegelenud suusatamisega, aga praegu mängib tennist. Isa on ka selline multifunktsionaalne, kes on erinevaid spordialasid harrastanud. Meil on peres tegelikult kogu aeg olnud sport südamelähedane.
Kas jälgite ka sporti kommunikatsioonivahendite kaudu?
Jaa ikka, et kui eestlased kuskil on võistlemas. Praegu näiteks on see Australian Open, kus on Kontaveidile ja Kanepile kaasa elatud, need olid väga-väga pingelised ja põnevad mängud.
Millised on teie füüsilised eelised sporti tehes?
Ujumisega olen treeninud endale hästi hea vastupidavuse ja ma tunnengi, et mulle sobivad sellised pikamaa jooksud, kopsumaht on korralik.
Aga enne ujumisega tegelemist, mis tuli hästi välja?
Ma arvan, et mul tulid tegelikult kõik spordialad väga hästi välja.
Millistel spordivõistlustel olete käinud?
Viimastel aastatel olen pigem võtnud osa sellistest rahvajooksu üritustest. Aga muidu noorena põhiliselt olid Järvamaa erinevad ujumisvõistlused ja kindlasti sai kooli esindamas käidud erinevatel aladel.
Mis meister te Järvamaal olite?
Jaa, Järvamaal olin ujumises omal ajal päris kõva tegija, nüüd on minu tulemused kõik üle ujutud, noorem generatsioon on peale tulnud.
Kes nägi teis potensiaali?
Kindlasti minu vanemad ja minu treener. Minu treener on selline, kes siiamaani, kui tänaval vastu tuleb, astub ligi ja uurib, kuidas läheb.
Miks te pole tippsportlane?
Ma arvan, et minu eesmärk treeningutel ei olnudki saada tippsportlaseks, mul ei ole kunagi sellist sihti olnud.
Mida peate plussideks ja miinusteks õpetajaks olemise juures?
Plussiks ongi see, et lastega töötamine on niivõrd tänuväärne töö ja tegelikult nii palju positiivsust andev töö. Ja miinusteks... üldiselt on ikka niimoodi, et väga ei saa enda isiklikke tujusid välja näidata, tuleb kogu aeg heas tujus olla.
Kas kergem on töötada nooremate või vanemate lastega?
See on nii ja naa. Väiksematel on väga suur motivatsioon ja tahe teha igasuguseid mänge ja asju kaasa. Võib-olla suurematel on see, et tulebki natukene rohkem sundida ja „meelitada“ neid asju tegema. Aga teisest küljest on väiksematega korra ja distsipliini tagamine raskem. Suuremad saavad kohe aru, kui ühe korra ütled, aga väiksematele sa pead seda võib-olla kolm korda korrutama.
Kuidas hindate mõndades koolides kasutatavat hindamissüsteemi, mille puhul hinnatakse lapsi tulemuste järgi, arvestamata lapse isiklikke füüsilisi võimeid?
Ma arvan, et sa oled mõelnud siin neid normatiive. Mina selle põhjal kedagi ei hinda. Kui me mingit testi teeme, siis ma kirjutan endale need tulemused üles. Ja kui me peaksime nende samade õpilastega siis tegema järgmine kord uuesti, siis kirjutan ka need tulemused üles ja võrdlen selle lapse enda tulemusi, kuidas tema areng on olnud.
Mis te arvate sellest, kui neid normatiive kasutatakse?
Ei pea seda päris õigeks, sest kõik lapsed on erinevad, mõnel tuleb loomulikult kõik väga kergesti ja lihtsalt. Mõni peab palju rohkem pingutama.
Kas kuskil on ette nähtud hinnata nende järgi?
Tegelikult ei ole.
Kas olete planeerinud spordiüritusi seoses kooli järgmise aasta 100-nda juubeliga?
Jaa, ikka oleme mõelnud selle peale, kindlasti on midagi tulemas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar