teisipäev, 25. juuni 2019

Põhikool lõpetas

Neljapäeval, 20. juunil lõpetasid üheksandikud Kristiine gümnaasiumi. Huviaken avaldab 9.a klassijuhataja Kristel Jürgensoni kõne. 

Head 9. klassi lõpetajad, vanemad, kolleegid ja külalised!

Hea meel on teid kõiki siin täna näha ja kooli poolt tervitada. 
Meil on teiega selja taga pikk ühine teekond, mis lõpeb esimese suure vahejaamaga. Noored, 9 aastat olete kõik koos liikunud ühes suunes – põhiteadmiste poole. Nüüd, kus lõputunnistus on käes, on aeg oma reisimaršruut üle vaadata ja endale uus sobiv suund valida. 

On vana ütlus, et last kasvatab terve küla. Teie hea käekäigu eest, kallid üheksandikud, on hoolitsenud paljud inimesed – nii kodus kui koolis. Koostöös teie vanematega oleme nende aastate jooksul teid õpetanud ja suunanud andma oma parimat. Vanemad, ma olen teile siiralt tänulik teie usalduse ja toe eest, mis on võimaldanud meil teie laste eest koolis parimal moel hoolt kanda. 

Head kolleegid, aitäh teile, et te olete nende aastate jooksul andnud meie lastele rohkem, kui algul näha võib. Te olete aidanud nendest arendada laia silmaringi, iseseisva mõtlemisoskusega heatahtlikud inimesed. See viimane on väga oluline, sest mida on teadmised väärt ilma inimlike väärtuste ja kõlbluseta?

Samas, noored, tuleb tõdeda, et areng pole olnud vaid ühesuunaline – vanematelt noorematele.  Tunnistan ausalt, et teie seltsis viibimine on nende aastate jooksul arendanud  meid kõiki:  nii õpetajaid ja kindlasti ka teie vanemaid. Te  kõik olete oma erilisel moel väga huvitavad ja vahvad inimesed ning teiega suheldes on ka meie maailmapilt avardunud.

Te kõik lähete pärast tänast päeva oma rada. Tahaks teile tänasest päevast kaasa anda ühe mõtte: käige mööda oma rada.  Ärge piiluge ega spikerdage teiste pealt. Ei ole olemas ühte ja õiget teed.  See, mis sobib ühele, ei sobi üldse teisele. Oma rada tuleb teil kõigil ise leida ning selle leidmisega pole kiiret. 

Inimese elutee ei ole kunagi sirgjooneline tõus mäetippu. Elutee on käänuline ning vahel võib ka õige teeotsa silmist kaotada. Aga kui käidav tee peaks teid ka valesse kohta viima, siis võtke asja rahulikult -keerake ümber ja  otsige õige teeots üles. Te leiate selle kindlasti.  Ja ärge jääge GPS-i peale lootma, see teid ei aita. Õige teeni viib vaid sisetunne. Usaldage seda. Inimene, kel on südant ja mõistust, leiab alati oma tee.

Soovin teile, kallid üheksandikud, õnne ja edu eluteel! Me jääme teile koolis pöialt hoidma!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar