esmaspäev, 23. aprill 2018

Loodusainete päev


20. aprillil toimus loodusainete päeval  meie koolis mitmeid põnevaid ettevõtmisi. 

Kuues klass tutvus Eesti maapõues leiduvate maavaradega. Uuriti maavarade kaitsmisega ning kasutamisega seotud küsimusi.

Üheteistkümnendikud uurisid matemaatika valemite ja seoste kasutamist loodusteadustes.

Seitsmendikud nautisid teadusetendust, mida viis läbi Tallinna Kristiine Gümnaasiumi keemia ja füüsika õpetaja Janno Puks. Teadusetendustes said õpilased terve tunni jooksul osa efektsetest tossu, värvimuutuste, vahu ja paukudega seotud katsetest. Samuti nähti seda, kuidas mõningaid materjale on võimalik muuta nähtamatuks ja kuidas teha salakirja, mida ainult teatud tingimustel lugeda saab.

Loodusainete päeva bioloogia tunni eesmärgiks oli arendada õpilaste vilumust mikroskoopidega töötamisel. Õpilased omandasid vajalikud võtted iseseisvalt preparaadi valmistamiseks. Bioloogiatund algas mikroskoobi ehituse tutvustuse ja peamiste töövõtete selgitamisega.  Peegelvalgustusega mikroskoopide kasutamine preparaatide vaatlemiseks nõuab väga kindlaid töövõtteid ja liigutusi, mida õpilased tunni jooksul omandada said. Samuti oli õpilastel võimalus jälgida erinevate suurenduste mõju vaadeldavate preparaatide detailsusele.

Ajutise preparaadi valmistamiseks kasutasid õpilased erinevaid taimekudesid.

Lisaks vaadeldi püsipreparaate selgrootutest loomadest ning taimekudedest ja  tutvuti hüdralooma (Hydra sp.), maksakaani (Fasciola hepatica), ainuraksete vetikate (Volvox sp.) ning erinevate õistaimede kudedega (juure- ja varre ristlõigud).

Loodusainete päeva korraldasid Anu Reha, Aveliis Post, Jana Kosk, Aivar Kauge ja Janno Puks.



Lava oli vaba

(Foto: Erik Marcus Saarep)

17. aprillil vallutasid Kristiine gümnaasiumi lava 1.-4. klassi õpilased, kes rohkearvulise publiku ees pakkusid loomingulisusest pakatavaid etteasteid.  Traditsiooniline Vaba Lava tõi kevadpäeva õhtul vaatajateni üle kolmekümne etteaste. Eriti meeldejääva esinemisega said hakkama Kristiine gümnaasiumi õpetajad, kes lõpetasid õhtu üllatava popurriiga loomariigiga seotud lauludest. 

reede, 20. aprill 2018

3.-4. klassi mälumängu parimad


(Võistkond Ruubikukuubik)

3.-4. klassi mälumänguvõistluste esikolmik 


1. Ruubikukuubik- 92 (4.a)
2. Music Girls- 82 (4.a)
3. Jokkerid- 78 (4.d)

neljapäev, 19. aprill 2018

Emadepäev


Tallinna Kristiine Gümnaasium kutsub kõiki emasid neljapäeval, 10. mail kell 16.00 -16.45 töötubadesse ning kell 17.00 algavale kontserdile.
Palun registreeri ennast sobivasse töötuppa hiljemalt 6. maiks. Kohtade arv on piiratud.  Töötubasid viivad läbi Kristiine kooli suured ja väikesed õpilased ning õpetajad. 
Töötubades osalejatel palume koguneda 10. mail hiljemalt kell 15.55 võimlasse.

Valikus on 

Bioloogia töötuba
Gomoku töötuba (Gomoku ehk "Viis nuppu ritta" on Jaapani lauamäng)
Petanki töötuba (toimub õues, halva ilma korral kooolimajas)
"Mõistatamine ja nuputamine" töötuba
Kuldvillaku töötuba
Origami töötuba

Registreeruda saab siin

8.-12. klassi mälumängu parimad

(Võistkond Company)


8.-12. klassi mälumänguvõistluste esikolmik 


1. Company (10.ab)- 64
2. Antihype (11.ab)-47
3. Paide maadlusklubi (10.ab)-29

5.-7. klassi mälumängu parimad

(Võistkond Mr Xid)

5.-7. klassi mälumänguvõistluste esikolmik 

1. Mr Xid- 38
2. 7.a- 35
3. Mälugang 6.b-21

neljapäev, 12. aprill 2018

3.-4. klassi mälumängu tulemused

3.-4. klassi mälumängu seitsmenda vooru tulemused (12.04.2018)

1. Ruubikukuubik- 12
2. Hiired on vihased- 10
2. Music Girls- 10
2. Girls- 10
5. Gümnaasiumi öökullid- 9
6. Linnud- 8
7. Lumehelbed- 7
7. Naksitrallid- 7
9. Gepardid- 6
9. Jokkerid- 6

Üldseis pärast seitsmendat vooru

1. Ruubikukuubik- 92 (4.a)
2. Music Girls- 82 (4.a)
3. Jokkerid- 78 (4.d)
4. Gepardid- 67
5. Hiired on vihased- 64 (3.d)
6. Naksitrallid- 63 (3.a)
7. Gümnaasiumi öökullid-52
8. Linnud- 46
9. Girls-38 (3.d)
10.Lumehelbed- 23
11.Nimi (4.a) - 12
12.Sussid- 6 (3.d)

kolmapäev, 11. aprill 2018

Vendade Liivide luulevõistlus



10. aprillil toimus Tallinna Kristiine Gümnaasiumis Koolinoorte XXX Vendade Liivide etlusvõistluse koolivoor, kus esinesid klasside parimad deklamaatorid.

5.-8.klassid lugesid Juhan Liivi luulet. 9.-12.klassid esitasid Juhan Liivi luuleauhinnaga pärjatud autorite loomingut .Luuletaja sõnumi kaudu sai iga esineja välja tuua oma isiksuse ja esinemisoskuse. Seetõttu mõjusid samad tekstid mitmel puhul täiesti erinevalt. Luulehuviline publik sai igati nauditava elamuse. Tunnustuse pälvisid kõige tublimad esinejad:

5.-6. klassidest Jan Arnar Hiiemäe 6.b, Richard Jerbach 6.a, Mia Lahne 5.a

7.-8. klassidest Anete Luna Marksa 8.b, Oliver Kruuspan 7.b,Karl Erik Karbus 8.a,Grete Valtin 7.b

9.klassidest Frank Varblane 9.a, Eva-Lotta Kutser 9.b, Madli Kaljo 9.a

10.-12.klassidest Oskar Kask 11.ab, Elektra Pallasma 11.ab, Grete Parve 11.ab, Helina-Karoliina Tamm 10.ab, Remys-Bert Ville 10.ab

Tänusõnad öeldi ka aastaid edukalt esinenud  ilulugejatele abiturient Kristin Säärekõnnole ja Reijo Põllule. Loodame kõiki tublisid etlejaid näha esinemas kooliüritustel.

Mihkel Samberk
11.ab

Mälumängu tulemused

Mälumängu kaheksanda vooru tulemused (11.04.2018)

5.-7. klass

1. Mr Xid- 9
2. Joosep Tõrs- 7
3. 6.a- 6
4. Mälugang- 4
5. 7.a- 0

8.-12. klass

1. Company- 12
2. Paide maadlusklubi- 6
3. Antihype- 4
4. ABCP-4

Üldseis pärast kaheksandat vooru

5.-7. klass

1. Mr Xid- 38
2. 7.a- 35
3. Mälugang 6.b-21
4. 6.a- 13
5. Joosep Tõrs- 7
6. Kartulid- 6
7. 5.c- 5

8.-12. klass

1. Company (10.ab)- 64
2. Antihype (11.ab)-47
3. Paide maadlusklubi (10.ab)-29
3. ABCP (10.ab)-27
5. 11 Girls (11.ab)-4
6. FC Higi (12.ab)-3

Nutimitmevõistlus

Mais alustatakse Tallinna Kristiine Gümnaasiumi NUTIMITMEVÕISTLUSEGA 4.-6. klassi õpilastele. 

Osalema on oodatud 4.-6.  klassi neljaliikmelised võistkonnad. Ühest klassist võib osaleda mitu võistkonda.

Mitmevõistlust tutvustatakse teisipäeval, 17. aprillil pärast kolmandat tundi aulas. 

Nutimitmevõistluse ajakava

1. etapp neljapäeval, 3. mail pärast kolmandat tundi
2. etapp neljapäeval, 10. mail pärast kolmandat tundi
3. etapp neljapäeval, 17. mail pärast kolmandat tundi
4. etapp neljapäeval, 24. mail pärast kolmandat tundi  

neljapäev, 5. aprill 2018

3.-4. klassi mälumängu tulemused


3.-4. klassi mälumängu kuuenda vooru tulemused (05.04.2018)

1. Naksitrallid- 14
2. Music Girls- 10
3. Ruubikukuubik- 9
4. Jokkerid- 8
4. Gepardid- 8
4. Girls- 8
7. Hiired on vihased- 6
8. Gümnaasiumi öökullid- 4
8. Linnud- 4
9. Lumehelbekesed- 2



Üldseis pärast kuuendat vooru

1. Ruubikukuubik- 80 (4.a)
2. Jokkerid- 72 (4.d)
2. Music Girls- 72 (4.a)
4. Gepardid- 61
5. Naksitrallid- 56 (3.a)
6. Hiired on vihased- 54 (3.d)
7. Gümnaasiumi öökullid-43
8. Linnud- 39
9. Girls-28 (3.d)
10.Lumehelbed- 15
11.Nimi (4.a) - 12
12.Sussid- 6 (3.d)
13.Urumari- 5

1.-4. klassi Vaba Lava


kolmapäev, 4. aprill 2018

Avati loovtööde näitus



3.aprillil toimus 8. klasside loovtööde näituse avamine Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40).

Näituse avamisel tutvustasid 8. a klassi õpilased esmalt näitusel olevaid töid ja seejärel esitlesid ülejäänud õpilased neid loovtöid, mida näitusel näha ei saa.

Sellel aastal valmis palju huvitavaid ja omanäolisi töid, millega võivad kõik huvilised tutvuda 30. aprillini. 

Sellel näitusel on järgmiste õpilaste loovtööd:

Sajjal Hussain „Öökullid erinevates stiilides“
Laura Kann „Värvipliiatsitega mood läbi aegade“
Eliise-Anette Muuga „Erinevates tehnikates kiskjad“
Regiita Müür „Aerosoolvärvidega universumi väljendamine“
Georg Paumets „Jalgpalli fotograafia“
Mia Erika Peterson „Graafiline joonistus/peitepilt“
Greete Attemann-Deacon „Joonistamine erinevate arvutiprogrammidega“
Kati Härma „Vesivärvid“
Margit Kunnus „Koomiks“
Kristina Suumann „Kombinesoon“
Tuuli Alliksaar ja Kirsika Kaljuste „Rõivakollektsioon Lolita stiilis“

Täname kunstiõpetaja Epp Korpi ja Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna töötajaid meeldiva koostöö eest! 

Ülevaate näituse avamisest leiab siit




Mälumängu tulemused

Mälumängu seitsmenda vooru tulemused (04.04.2018)

5.-7. klass

1. Mr Xid- 8
2. 7.a- 4
3. Mälugang- 2
4. 6.a- 1

8.-12. klass

1. Company- 11
2. AniHype- 8
3. ABCP- 5
3. Paide maadlusklubi- 5


Üldseis pärast seitsmendat vooru

5.-7. klass

1. 7.a- 35
2. Mr Xid- 29
3. Mälugang 6.b-17
4. 6.a- 7
5. Kartulid- 6
6. 5.c- 5

8.-12. klass

1. Company (10.ab)- 52
2. Antihype (11.ab)-43
3. Paide maadlusklubi (10.ab)-23
3. ABCP (10.ab)-23
5. 11 Girls (11.ab)-4
6. FC Higi (12.ab)-3


Näitetrupp festivalil


Kristiine gümnaasiumi näitetrupp esines lavastusega „Ood heinapallidele“ Tallinna kooliteatrite festivalil. Lavastuse aluseks oli Indrek Koffi hüsteeriline traktaat „Eestluse elujõust“. Mängisid: Madli Kaljo, Eva Liina Metsaluik, Lars Tristan Lepik, Andro Treialt ja Holger Jürjo. Õpilasi juhendas Mart Usin. Žürii tunnustas Madli Kaljot näitlejatöö preemiaga. 

teisipäev, 3. aprill 2018

1.-4. klassi Vaba Lava

Teisipäeval, 17. aprillil kell 16.00 on Tallinna Kristiine Gümnaasiumis 

VABA LAVA 1.-4. klassi õpilastele 

Laulad? Sul on bänd?
Oskad trikke? Oled mustkunstnik?
Sa oled teinud paar head filmi või videot?
Tahad tantsida? 
Oled hoopis muud moodi andekas?


TULE JA OSALE!
LAVA ON VABA SINU JAOKS!


Oma osavõtust teatada klassijuhatajale hiljemalt 12.04.2018 

Kava maksimaalseks pikkuseks võib olla 2 minutit! 

reede, 30. märts 2018

Tene Järvsoo- lugu Järvamaa meistrist


(Palusin õpetajal pildil poseerimiseks sporditarvete ruumist valida kõige sümpaatsema eseme. Ta otsustas hokikepi kasuks, sest  nad mängivad esmaspäeviti teiste õpetajatega saalihokit. Foto: Eliise Penu)




Tallinna Kristiine Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Tene Järvsooga vestles kümnendik Eliise Penu 



Kui vana te olete ja millal te sündisite?

Ma olen 30-  aastane. Minu sünnipäev on viiendal veebruaril 1988.

Kust te pärit olete?
Ma olen pärit väikesest Kesk-Eestis linnast nagu Türi.

Ja olete eluaeg seal elanud?
Jaa, ma elasin seal kuni keskkooli lõpuni ja siis kolisin Tallinnasse.

Milline on teie haridus?
Türil ma lõpetasin Türi Majandusgümnaasiumi. Siis tulin Tallinnase. Tallinna Ülikoolis olen lõpetanud kehakultuuri bakalaureuse ja kehakultuuri õpetaja magistrantuuri.

Kas see oli kohe peale lõpetamist?
Jaa, pärast keskkooli tulin, tegin kohe ära bakalaureuse. Ja siis puhkasin natukene aega, käisin reisimas, elasin mõnda aega Austraalias. Kui ma sealt tagasi tulin, siis tegelesin magristantuuriga. 

Kui kaua see puhkus kestis?
Kõigepealt pärast bakalaureust olin ma 10-kuud Austraalias, siis tulin Eestisse tagasi, õppisin  magistrantuuris. Hiljem läksin Austraaliasse tagasi 1,5 aastaks. 

Mis teemal tegite oma magistritöö?
Järvamaa koolide psühhosotsiaalne ja emotsionaalne keskkond.

Mis see kehakultuur kujutab endast üldse?
Kui sa lõpetad selle eriala, siis sinust võib saada näiteks treener või siis õpetaja.

Kus olete varem töötanud?
Ma olen töötanud Audentese Spordiklubis ujumistreenerina ning ka ühes kohvikus juhataja-vanemteenindajana.  Austraalias töötasin ühes hästi suures puuviljadega tegelevas ettevõttes, kus ma olin tiimijuht ja masinaoperaator.

Aga lapsepõves?
Väiksemana  oli mu perel maakoht, kus  kasvatasime kartuleid. Me käisime seal kõplamas, rohimas, marju korjamas, nii et sellised maatööd ei ole minust mööda läinud. Aga muidu täistöökohti vist nooremana ei olnud.

Kas olete õppinud ka erialaliselt ujumistreeneriks?
Sellel ajal, kui ma Audenteses ujumistreener olin, siis jaa, mul oli ujumistreeneri litsents. Praeguseks on see juba kehtivuse kaotanud, ma ei ole rohkem sellega enam tegelenud. Ma õppisin kehakultuuri ja sain sealt baasteadmised, mida arvestati, aga mingil eksamil ma käisin ikka, et saada treeneriks.

Millised on teie hobid?
Kunagi kooliajal ma tegelesin ujumisega, aga praegu olen avastanud hästi palju uusi asju enda jaoks. Näiteks, praegu talvel sõidan lumelauda, suvel lohesurfi ja nüüd viimased paar kuud oled tegelenud discgolfiga. Mulle meeldib igal pool rabades ja matkaradadel ka käia. 

Spordiga seotud ikka jah?
Jah, üldiselt küll. Mulle meeldib veel raamatuid lugeda, teatris ja kinos käia.

Miks tulite just Tallinna Kristiine Gümnaasiumisse õpetama?
Kuna mul oli suur soov erialasele tööle tulla ja kuna Tallinna Kristiine Gümnaasium otsis kehalise kasvatuse õpetajat, siis otsustasin kandideerida.  Kui ma siia vestlusele tulin, siis see kool jättis niivõrd sümpaatse ja sooja mulje, et mul oli väga hea meel, kui mind välja valiti.

Kas te elate siis lähedal?
Ma elan kesklinnas tegelikult, nii et ei ole väga kaugelt tulla.

Kas te kandideerisite ka mujale?
Ei kandideerinud mitte ühessegi kooli rohkem.

Kui vanalt alustasite sportimisega?
Algklassides ma käisin lühikest aega kergejõustikus ja tantsutrennis. Umbes kolmandas klassis läksin ujumistrenni, kuhu ma jäin  kuni 12. klassi lõpuni. 

Milline laps olite lapsepõlves?
Ma olin selline tagasihoidlik laps, kes vanematele peavalu ei valmistanud, koolis tubli. 

Kas oskate rääkida mõnda vahvat lugu lapsepõlvest?
Mul oli hästi tore lapsepõlv. Kohe ei meenu  mingit konkreetset seika, aga meeldejäävad oli jaanipäevad, kus me läksime maale, kuhu olid tulnud sugulased ja hästi palju minuealisi lapsi. Vanemad korraldasid meile hästi toredaid võistlusi ja mänge: kotijooksud ja teatevõistlused. Öösiti me magasime lakas heinte sees, kuhu olime  endale pesad teinud.

Milline oli teie esimene töökoht?
Ma arvan, et selline esimene tõsisem töökoht oli Audenteses. See oli 19 aastaselt.

Kelleks väiksemana saada tahtsite?
Ma arvan nagu ikka, õpetajaks ja juuksuriks, jah, et vastavalt tujudele. 

Kas te hiljem ka mõtlesite, et õpetajaks?
Ma arvan, et asjad on läinud niimoodi. Kui ma läksin alguses kehakultuuri õppima, siis unistasin treeneri ametist. Kui ma olin seda treeneritööd proovinud, siis olin kindel, et ma tahan ka õpetajatööd proovida. Ja praegu olen ma küll väga rahul. 

Mida peate enda juures kõige paremateks ja kõige halvemateks omadusteks?
Kõige paremaks võib-olla seda, et ma olen hästi tolerantne ja mul on hästi kerge leida ühist keelt teiste inimestega. Võib-olla kõige halvemaks... mingisuguseid asju võiks natukene kergemini võtta, mitte niivõrd raskelt ja tõsiselt. Ma just mõtlen selle juures seda, kui ma kunagi ujumisvõistlustel käisin. Järvamaal olin ma selline väike tegija, kes oli harjunud võitma, kui tuli natukene kehvem koht, siis kaotada ma ei osanud. 

Neid omadusi arvestades, mis on teile spordis kasuks tulnud  ja mis mitte?
Väiksena ma ei osanud kaotada. Tolerantus võib-olla, ma olen lihtsalt saanud väga palju häid tuttavaid treeningutelt ja võitlustelt.

Miks valisite õpetaja ameti?
Sellepärast, et mulle meeldib lastega tegeleda. See on niivõrd tänuväärne töö, et see laste vahetu ausus ja siirus, see on väga lahe tagasiside.

Kas te töötate praegu täiskohaga õpetajana?
Jaa. Praegusel momendil ma tunnen, et mina ei jaksaks veel endale mingit lisakohustust võtta. Võib-olla kuna ma olen esimest aastat koolis ka, tahab natukene harjumist. 

Palju tunde te annate nädalas?
23 tundi. Keskmiselt päevas 4-5 tundi. Aga mõnel päeval vähem, mõnel rohkem. Eelnevalt tuleb tunnid ette valmistada ka. Ma annan inimeseõpetuse tunde ka, 4 tundi nädalas, kuuendatele ja seitsmendatele klassidele. 

Kas teil on vastav haridus selleks?
Jaa, ma õppisin kehalise kasvatuse õpetajaks ning minu kõrvalala on terviseõpetus.

Kas teil on õdesid-vendasid?
Jaa, mul on kaks aastat vanem vend.

Kas ka tema on tegelnud spordiga?
Jaa, tema on tegelnud maadlusega. 

Kas ka vanemad on tegelenud spordiga?
Mu ema on tegelenud suusatamisega, aga praegu mängib tennist. Isa on ka selline multifunktsionaalne, kes on erinevaid spordialasid harrastanud. Meil on peres tegelikult kogu aeg olnud sport südamelähedane.

Kas jälgite ka sporti kommunikatsioonivahendite kaudu?
Jaa ikka, et kui eestlased kuskil on võistlemas. Praegu näiteks on see Australian Open, kus on Kontaveidile ja Kanepile kaasa elatud, need olid väga-väga pingelised ja põnevad mängud. 

Millised on teie füüsilised eelised sporti tehes?
Ujumisega olen treeninud endale hästi hea vastupidavuse ja ma tunnengi, et mulle sobivad sellised pikamaa jooksud, kopsumaht on korralik. 

Aga enne ujumisega tegelemist, mis tuli hästi välja?
Ma arvan, et mul tulid tegelikult kõik spordialad väga hästi välja.

Millistel spordivõistlustel olete käinud?
Viimastel aastatel olen pigem võtnud osa sellistest rahvajooksu üritustest. Aga muidu noorena põhiliselt olid Järvamaa erinevad ujumisvõistlused ja kindlasti sai kooli esindamas käidud erinevatel aladel.

Mis meister te Järvamaal olite?
Jaa, Järvamaal olin ujumises omal ajal päris kõva tegija, nüüd on minu tulemused kõik üle ujutud, noorem generatsioon on peale tulnud.

Kes nägi teis potensiaali?
Kindlasti minu vanemad ja minu treener. Minu treener on selline, kes siiamaani, kui tänaval vastu tuleb, astub ligi ja uurib, kuidas läheb.

Miks te pole tippsportlane?
Ma arvan, et minu eesmärk treeningutel ei olnudki saada tippsportlaseks, mul ei ole kunagi sellist sihti olnud.

Mida peate plussideks ja miinusteks õpetajaks olemise juures?
Plussiks ongi see, et lastega töötamine on niivõrd tänuväärne töö ja tegelikult nii palju positiivsust andev töö. Ja miinusteks... üldiselt on ikka niimoodi, et väga ei saa enda isiklikke tujusid välja näidata, tuleb kogu aeg heas tujus olla.

Kas kergem on töötada nooremate või vanemate lastega?
See on nii ja naa. Väiksematel on väga suur motivatsioon ja tahe teha igasuguseid mänge ja asju kaasa. Võib-olla suurematel on see, et tulebki natukene rohkem sundida ja „meelitada“ neid asju tegema. Aga teisest küljest on väiksematega korra ja distsipliini tagamine raskem. Suuremad saavad kohe aru, kui ühe korra ütled, aga väiksematele sa pead seda võib-olla kolm korda korrutama.

Kuidas hindate mõndades koolides kasutatavat hindamissüsteemi, mille puhul hinnatakse lapsi tulemuste järgi, arvestamata lapse isiklikke füüsilisi võimeid?
Ma arvan, et sa oled mõelnud siin neid normatiive. Mina selle põhjal kedagi ei hinda. Kui me mingit testi teeme, siis ma kirjutan endale need tulemused üles. Ja  kui me peaksime nende samade õpilastega siis tegema järgmine kord uuesti, siis kirjutan ka need tulemused üles ja võrdlen selle lapse enda tulemusi, kuidas tema areng on olnud. 

Mis te arvate sellest, kui neid normatiive kasutatakse?
Ei pea seda päris õigeks, sest kõik lapsed on erinevad, mõnel tuleb loomulikult kõik väga kergesti ja lihtsalt. Mõni peab palju rohkem pingutama.

Kas kuskil on ette nähtud hinnata nende järgi?
Tegelikult ei ole.

Kas olete planeerinud spordiüritusi seoses kooli järgmise aasta 100-nda juubeliga?
Jaa, ikka oleme mõelnud selle peale, kindlasti on  midagi tulemas.



neljapäev, 29. märts 2018

3.-4. klassi mälumängu tulemused

3.-4. klassi mälumängu viienda vooru tulemused (29.03.2018)

1. Ruubikukuubik- 20
2. Gepradid- 18
3. Music Girls- 16
3. Gümnaasiumi öökullid- 16
5. Jokerid- 14
6. Nimi- 12
7. Linnud- 8
7. Naksitrallid- 8

Üldseis pärast viiendat vooru

1. Ruubikukuubik- 71 (4.a)
2. Jokers- 64 (4.d)
3. Music Girls- 62 (4.a)
4. Gepardid- 53
5. Hiired on vihased- 48 (3.d)
6. Naksitrallid- 42 (3.a)
7. Gümnaasiumi öökullid-39
8. Linnud- 35
9. Girls-20 (3.d)
10.Lumehelbed- 13
11.Nimi (4.a) - 12
12.Sussid- 6 (3.d)
13.Urumari- 5

Loovtööde näitus


kolmapäev, 28. märts 2018

Mälumängu tulemused

Mälumängu kuuenda vooru tulemused (28.03.2018)

5.-7. klass

1. Mr Xid- 10
2. Mälugang- 8
2. 7.a-8
4. 6.a- 6
4. Kartulid-6

8.-12. klass

1. Antihype- 14
2. Company- 12
3. ABCP- 10
4. Paide maadlusklubi- 8


Üldseis pärast kuunedat vooru

5.-7. klass

1. 7.a- 31
2. Mr Xid- 21
3. Mälugang 6.b-15
4. 6.a- 6
4. Kartulid- 6
6. 5.c- 5

8.-12. klass

1. Company (10.ab)- 41
2. Antihype (11.ab)-35
3. Paide maadlusklubi (10.ab)-18
3. ABCP (10.ab)-18
5. 11 Girls (11.ab)-4
6. FC Higi (12.ab)-3

Korvpallipoiste suur võit


Meie gümnaasiumi noormehed saavutasid Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel korvpallis kolmanda koha, mis on viimase 25 aasta parim saavutus! Seni oli TKG parimaks tulemuseks koht kuue hulgas.

Koosseisu kuulusid:

Ken Erik Kalme
Ragnar Kramm
Aron Liiva
Kristjan Paloots
Reijo Põllu
Ragnar Pruuns
Stiven Vatin
Daniel Krevald
Aleksander Jänes
Creiton Kojalo
Mihkel Nõel
Markus Veerme


Palju õnne!

neljapäev, 22. märts 2018

Denis Bozzi: Mulle meeldib selle kooli stiil- nooruslik ja värske

(Foto: Helina- Karoliina Tamm)

Kui vaadata Tallinna Kristiine Gümnaasiumi akendest sisse, torkab kohe silma naljatav pikk sportlik  itaallane. See on meie itaalia ja inglise keele õpetaja - positiivne, jalgadega maa peal ja usaldusväärne. Denis Bozziga vestles kümnendik Helina- Karoliina Tamm. 

Olete itaallane, DJ, maailmarändur ning samas Eesti kooli õpetaja. Kas teie elus on veel huvitavaid tahke?

Need on mu põhilised huvid. Kui ma peaksin midagi veel lisama, siis ma ütleksin, et lugemine või kirjandusega seonduva õppimine.

Palun rääkige oma DJ-karjäärist?

Oh, see ei ole karjäär. Mulle meeldib lihtsalt koguda vanakooli vinüüle ning neid sõpradele mängida, kui nad külla tulevad. Vahel olen küll esinenud ka suuremale publikule, eriti Itaalias, aga ka suviti Viimsis. Tallinnas olen mänginud Batcave´is ja Nooruses paar nädalat tagasi, ka Telliskivis Renardis. See on lihtsalt hobi. Ainult sellega elatist teenida oleks liiga kurnav elustiil, kuna siis magaks päeval ja töötaks öösel. Olen selle jaoks juba liiga vana.

Kas teil oli kohe varakult kindel soov õpetajaks hakata?

Õpetamine ei olnud mu esimene eesmärk, kui hakkasin ülikoolis võõraid keeli ja kirjandust õppima. Need olid põhiliselt inglise ja hispaania keeled ja natuke vene keelt ka. Tollal ma ei teadnud veel, mida oma eluga peale hakata. Mul oli ainult soov reisida ja siis otsustada, mida edasi teha. Algul tegin ka palju lihttöid. Esimest korda õpetama hakkasin ma Taanis, seoses ühe vabatahtlike programmiga. Taanlastel on teistsugune koolisüsteem: mitte nii range ja seal pole nii suur rõhk autoriteedil, õhkkond on vabam ja sõbralikum.

Kellena veel töötanud olete?

Näiteks olin sekretär kontoris, siis ehitusel. Esimene töö oli mul neljateistaastasena, kui valmistasin tehades toole. Olen teinud ka enda arvates lausa hullumeelseid asju, nagu näiteks oli Itaaluias mu tööks  panna kanu puuri. See oli mu esimesel või teisel ülikooli-aastal, kui mul oli hädasti taskuraha vaja.

Kas teil on oma moto?

Sa lõikad seda, mida külvad. See on üks mu lemmikmõtteid, sest aitab rasketel hetkedel panna asju tähtsuse järjekorda. Olen seda kohanud paljudes lauludes, aga algselt on see Piiblist pärit.

Kes te oleksite praegu, kui te poleks õpetaja?

Tead, mul polegi vastust. Võib-olla olen ma kitsarinnaline, aga hetkel ma ei näe ennast midagi muud tegemas. Ka tulevikus tahaksin ma õpetada, kuigi siis juba ülikoolis ja mingit õppeainet, mis on seotud kirjandusega.

Kui kaua te olete õpetanud?

Aastast 2012,  nii et juba kuus aastat. Mulle meeldib õpetada sellepärast, et kõik allub minu kontrollile. Muidugi on mul ülemused, aga nad annavad mulle vabadust kujundada oma tunde nii, nagu ma tahan, kuni tulemused on head. Teine põhjus on see, et ma saan olla noorte inimeste keskel. See paneb mind tundma, et ma ei vanane. Väga huvitav on kuulata erinevaid arvamusi ja suunata mõtlemist.  Ma ei taha öelda, et ütlen inimestele, mida mõelda, vaid kuidas mõelda ja need on kaks erinevat asja.

Mis klassi meeldib teile kõige rohkem õpetada?

Kolmanda-neljanda klassi õpilased on väga lapselikud ja armsad ning  nendega on siis emme-issi suhe. Mida vanem on õpilane, seda konstruktiivsem saab olla vestlus. Noorema klassi õpilasele oled sa kohustatud ütlema ette, et hei! ta peab tegema seda ja toda. Vanema  klassiga aga saad arutleda teatud teemadel ning jagada arvamusi. Üldiselt mulle meeldibki õpilastega arutleda, nii et mida vanemad mu õpilased on, seda huvitavam minu jaoks.

Kas mõni õpilane on teile ka sõbraks saanud?

Ei, ma ei tahaks seda, sest see oleks nagu tunnete segamine tööga ja võib viia selleni, et ma pole temaga enam objektiivne ega piisavalt karm. Kuid pärast koolitee lõppu võib ju juhtuda, et jään mõnega sõbraks. Aga kuni ma nendega töötan, siis seda ei juhtu. Mitte sel põhjusel, et nad mulle ei meeldi, vaid minu arvates on see austuse küsimus.

Millistes Eesti koolides olete veel õpetanud?

Olin veel Pärnus ühes erakoolis, mida nimetati vabakooliks. See on väga väike ning mu esimene kool, kus Eestis õpetasin. Pidin aga siiski Tallinnasse tulema, sest kui tahad õpetajana saada pikaajalist lepingut, pead omama magistrikraadi. Kaugõppest ei oleks asja saanud. Mu ajakavas ei olnud seda hetke, et Tallinnasse sõita, sest mul olid Pärnus iga päev tunnid. Siis otsustasingi tagasi Tallinna kolida.

Mis teile meie kooli puhul meeldib, miks te siia pidama jäite?

Meeldib selle kooli stiil - nooruslik ja värske. Mulle ei istu, kui koolisuhted on sellised, kus üks kamandab teisi. Pluss ma saan ikka veel palju abi juhatuselt ning mu töögraafik sobitub ideaalselt õppegraafikuga. Mul pole tõesti mingeid etteheiteid, nii et milleks siis vahetada kooli!

Kas paneksite ka oma lapse meie kooli?

Jah, ma arvan küll. Kuid kuna ma ei ela Tallinnas, siis on küsimus logistikas. Elan Keilas, kuna mulle meeldib oma koeraga looduses jalutamas käia. Muidugi teisest küljest, kui ma elaks Tallinnas, siis ma säästaks aega transpordi pealt. Seal on ka rohkem meelelahutust - mulle näiteks meeldib väga kino, aga viimasel ajal pole ma häid filme näinud. Kasvav huvi on mul stand-up komöödia vastu, minu arvates on see väga äge. Käin veel ka kontsertidel, aga  muud väga mitte, sest mul jääb õpingute kõrvalt väga vähe vaba aega.

Mis on olnud kõige toredamad hetked meie koolis?

Palju head on olnud, kuid enim on meeles see, kui mulle anti õpetajate päeval tänukiri. Õpilased valisid mind parimate õpetajate hulka - sel hetkel ma tundsin end eriti rahulolevana  ja sain kinnitust, et mul läheb hästi. See oli väga tähtis. Naljakas moment oli siis, kui olin korrapidaja ning kõndisin koridoris ja kui ma jõudsin treppideni, tundsin, et midagi on valesti. Avasin ukse ja nägin ühte seitsmenda või kaheksanda klassi poissi akna peal ronimas ning laes olevat kaamerat lakkumas. Muidugi ma ei saanud sel hetkel kõva häälega naerma hakata, aga ma ütlesin endale, et vau, mul on täna huvitav päev. Võib-olla mitte naljakam, kuid kõige hullumeelsem kogemus.

Millised on olnud negatiivsed momendid?

Ma ei saaks öelda, et mul oleks neid siin olnud. See on üks põhjustest, miks mulle see kool meeldib. Loomulikult on mingid mured ja probleemid, aga need saavad tavaliselt väga kiiresti ja positiivselt lahendatud, nii et keegi ei jää vimma pidama. Kuid piinlikke hetki oli siis, kui alles alustasin siin töötamist ning mul olid klassijuhataja tunnid.  Mu eesti keel oli päris kohutav, pluss mu klassis oli 24 väikest paharetti ja nad hakkasid kohe esimesest päevast minuga jamama. Nad ajasid oma nimed segamini ja ma ei suutnud uskuda, et ühes klassis on kolm samanimelist õpilast ja see oli mulle natuke piinlik.

Mida kahetsete oma õpetajateel?

Vahest seda, et ma oleks võinud rohkem tehnoloogiat kasutada. Paljud mu kolleegid on väga head IT-vallas, kuid kahjuks ei saa ma enda kohta sama öelda. Kuid ma tahaksin kasutada rohkem huvitavaid õppemeetodeid, et oma tunde lõbusamaks ja lihtsamalt arusaadavaks teha.

Kui tasemel on Eesti koolid võrreldes teiste riikide koolidega?

Ma ei oska öelda, sest Itaalia koolisüsteem Eesti omast on väga erinev. Meenutades oma kooliaega Itaalias, tulevad silme ette pildid lastest, kes käitusid nagu loomad. Ma ei saa aru, kuidas õpetajad nendega hakkama said. Siin, Eestis, on õpilased muidugi energilised, aga rohkem kontrollitavad. Kuna õpilasel on rohkem austust oma õpetaja vastu, on Eesti koolisüsteem parem. Taanis olid erinevad koolid. Mina töötasin alternatiivses koolis, kus oli selliseid programme, mis nägid ette koolitööd õues ükskõik, mis ilmaga. See oli väga huvitav. Õpetaja-õpilase suhe ei olnud seal rajatud hierarhiale, vaid austusele. Õpilane kuulab oma õpetajat sellepärast, et ta tahab seda teha, mitte et teda kästakse. Peetakse tähtsaks tiimi ülesehitavaid grupitöid. Tulevases tööelus on väga oluline oskus teha koostööd. Pidevalt väheneb individuaaltöö osakaal. Kui rääkida ülikoolidest, siis õpilased saavad valitsuselt suuremat toetust ja on seetõttu iseseisvamad. Ma olen õpetanud veel Saksamaal ja Aafrika väikeriigis Malawis. Viimases oli olukord eriti hullumeelne. Kool asus maakohas, hoone oli  ilma akende ja usteta. Klassid olid hiiglaslikud - väikseimas oli 80 õpilast. Malawis on väga vanaaegne koolisüsteem. Näiteks, kui õpilane esitab õpetajale oma koolitöö, peab ta põlvitama õpetajalaua kõrval nii kaua, kuni õpetaja annab loa püsti tõusta. Mulle ei meeldinud, et nii palju on rõhku autoriteedil, kuid ma aktsepteerisin seda, sest see on nende kultuur, mitte minu.

Kuhu soovite veel õpetama minna?

Huvi pärast läheksin veel Soome, sest seal on väga kõrged õpitulemused. Eestis üleüldiselt on tase päris kõrge. Normaalne on, et inimene oskab rääkida vähemalt kahte keelt. Algul see jahmatas mind. Itaalias on võõrkeelte tase päris madal ja ma ise pidin palju juurde õppima. Kõige rohkem aitasid mind ingliskeelsed laulud. Mu ema kogus Bob Marley albumeid, mida mulle meeldis väga kuulata, ja see nakatas ka mind kogumiskirge. See meil lausa  peretraditsioon.

Mis on teie kõige halvemad mälestused oma koolipõlvest?

Oi, me tegime Itaalias tohutult palju lollusi. Näiteks kui olime lõpuklassis, oli meil päev enne eksameid väga suur pidu. Läksime kooli täiesti magamata ja hakkasime üksteist loopima veega täidetud õhupallidega . Ma mäletan, et direktor tuli meid otsima ja me hüppasime akendest välja, et tema eest põgeneda. Mina vahele ei jäänud, sest olin piisavalt kiire. Direktor suurt pahandust sellest ei teinud, sest tal oli juba kõrini meist ja ta soovis, et me juba ära lõpetaksime, et ta meid enam nägema ei peaks.

Kas te olite krutskivend või nohik?

Mu sõbrad ütleksid, et olin mässumeelne - ma kuulasin alternatiivset muusikat ja olin täis neete. Samas ma pidasin õppimist väga tähtsaks ja mul olid head tulemused, kuid ma kunagi ei pugenud õpetajatele. Ajasin lihtsalt oma asja. Kui mu vanemad oleksid kuulnud mu lollustest koolis, oleks mul sel päeval kodus väga rasked 15 minutit. Tänapäeval on vanemad leebemad oma lastega.

Mis teeb eestlastega suhtlemise raskeks?

Ma ei tea. Stereotüüpne on, et eestlased on kinnised ja ei taha väga suhelda. Aga mind see ei häiri, sest mul on endal palju eestlastest sõpru ja ma olen ise sama kinnine kui nemad, sest ma pole ise ka kõige ekstravertsem inimene maailmas. Minu jaoks oli väga kummaline, et inimesed ei vaata üksteisele silma, kui nad omavahel räägivad. Mulle on alati õpetatud, et kui sa kedagi austad, siis sa vaatad talle vestluse ajal silma. Minu arvates kuulub see Itaalia käitumistavade hulka.

Mis on eestlaste puhul kõige meeldivam?

Mulle meeldib, et eestlased on töökad. Mõnikord isegi liiga, sest nad peaksid nautima ka puhkamist. Eestlased on ka sõnapidajad.

Teie naine on eestlane, kuidas ja kus te kohtusite?

Kohtusime vabatahtlike programmis Taanis. Ta õpetab erivajadustega lapsi. Ma olen püüdnud tema käe all õppida eesti keelt, aga sellest ei tule midagi välja, sest me mõlemad läheme närvi. Samamoodi ei saa mina talle itaalia keelt õpetada. Me räägime inglise keeles. Muidugi, kui mul on abi vaja, siis ta aitab, aga sellist asja kindlasti ei juhtu, et me istuks maha ja prooviks nimetavat käänet selgeks õppida.

Te armastate väga reggae stiili, olete esinenud ka MTÜl nimega Selecta Killa Lou. Miks just selline nimi?

Selle hüüdnime panid mulle mu sõbrad Itaalias. Mul oli kolm parimat sõpra ja meil oli tava esineda nendega baarides igal nädalal. Ma täpselt ei mäleta, kuidas see nimi tuli, aga mind see ei häirinud ja võtsin selle omaks. Lou pandi mulle hüüdnimeks juba kümnendas klassis. Keegi ei hüüa mind Itaalias Denissiks, ainult Louks.

Mis oli teie esimene arvamus Eestist?

Kõige esimene oli hoopiski küsimus - kus see täpsemalt on? Seda osa Euroopast ei tea lõunapoolsed elanikud üldse. Nende jaoks on see nagu täiesti teine maailm. Aga esimene arvamus oli, et pole paha - me tulime Eestisse maikuus ning ilm oli nagu paradiisis. Ma vihkan kuumust. Kuid detsembris ja novembris on päris raske, sest on nii pime ja ma tunnen end väga väsinuna. Lund aga ma jälle väga armastan ning samuti mäesuusatamist.

Mis teeb Eesti unikaalseks?

Kindlasti, et see on noor riik, mis püüab oma probleeme lahendada, näiteks eestlaste- venelaste vahelist konflikti. Palju on teha inimõiguste osas - inimesed on ikka veel väga hirmul geide ja erineva nahatooniga inimeste ees.  Me ei ela enam keskajal. Positiivsetest asjadest tuleb esimesena meelde saun, mida ma väga väga armastan. See on suurepärane viis, kuidas oma sõprade ja perega aega veeta: lõbus, tervislik ja lõõgastav samal ajal.

Kas teil on olnud hetki, kui te olete läinud nii närvi, et te pole suutnud õpetamist jätkata?

Päeva jooksul läbi elatud emotsioonid mõjutavad mu suhtlemist teiste inimestega. Oma vihastamises ei süüdista ma kunagi õpilast, vaid iseennast.  Aga no muidugi on olnud selliseid momente, kuna õpilased tahavad ära kasutada seda, et ma olen väga sõbralik. Kui ma närvi lähen, siis ma tõmban sügavalt hinge sisse ja ütlen endale, et see oli lihtsalt see üks hetk ja see ei pea kauem kestma.

Tunnis paistate alati väga energiline ja rõõmus, kas olete ka siiras?

Ma olen väga halb valetaja ning teeskleja. Kui ma õpetan enda jaoks mingit väga huvitavat ja tähtsat teemat, olen ka mina rõõmsam. Aga ma saan aru, et õpilaste motiveerimiseks, pean ka ise olema energilisem. Kool peab ka lõbus olema!