pühapäev, 19. juuni 2016

Üheksandikud lõpetasid

Reedel, 17. juunil lõpetasid põhikooli Kristiine gümnaasiumi üheksanda klassi õpilased. Lõpetajate nimel kõneles Kristiina Kala.

Tere kallid lõpetajad, õpetajad, vanemad ning sõbrad. Oleme täna viimaseid hetki koos oma klassidega ning peale aktust, läheme me laiali.

Meie kõige raskemad katsumused – eksamid, on nüüdseks ületatud. Kellel paremini, kellel halvemini kuid ära me nad tegime. Nüüd ootab meid ees veelgi suurem katsumus, milleks on gümnaasium. Kelle jaoks siin koolis, kelle jaoks mujal.

Mäletan, et oma esimesel koolipäeval arvasin ma, et need üheksa aastat käia koolis on väga raske ja pikk aeg. Ma kartsin kooli minemist väga, aga selle peale lohutas mind ema jutuga, et ma leian endale kindlasti palju uusi sõpru, saan targaks, juurde uusi teadmisi ning, et tegelikult on koolis käimine väga lahe. Loomulikult alguses ma teda ei uskunud, kuid nüüd tean, et tal oli õigus. Olen veetnud koolis väga toredaid ja ilusaid hetki. Tegelikult on see aeg läinud väga kiiresti ning mul on kurb mõelda, et need üheksa aastat on kohe-kohe läbi saamas.Nende koolimaja seinte vahel oleme me kõik kasvanud suuremaks, saanud targemaks ning julgemaks.

Jään igatsema kõiki õpetajaid kes on meid sellel raskel teekonnal aidanud ning andnud meile juurde nii palju uusi teadmisi, mida me vajame tulevikus.

Jään igatsema ka oma klassi, kes on olnud mulle toeks nii headel kui ka halbadel aegadel. Meie klass on olnud väga omamoodi. On olnud aegu, kus meie klass on olnud väga ükskõikne ning on olnud aegu, kus meie klass on olnud väga kokkuhoidev ja hooliv – eriti siis, kui asi puudutas klassireise või konflikte mõne õpetajaga.

Tahan tänada oma kõiki õpetajaid, kes mind on õpetanud ning kõiki klassikaaslasi, kes on olnud mulle toeks kui on olnud raske, ja headel aegadel koos minuga rõõmustanud.
Enne lõpetamist, sooviksin ma lugeda teile veel Doris Kareva luuletuse:

Elu ei ole lugu,
elu on loomine.
Kas on ka nii, et me saame
kõik, mida soovime?
Kas on nii, et me saame
kõik, nagu pälvime?
Kas on nii, et meid tabab
kõik, mida väldime?
Aeg, sina üürikene
ja üllatuslooline -
elu ei ole lugu,
vaid lootus ja loomine.
Aitäh teile, kallid kaasõpilased ja õpetajad.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar