pühapäev, 29. mai 2016

Üheksandike viimane koolikell

Neljapäeval, 26. mail oli Kristiine gümnaasiumis üheksandate klasside viimane koolikell. Lõpetajate nimel kõneles Mariette Arumägi. 

 Head siinviibijad! 

Meie ühise üheksa aasta viimane tundidega koolipäev on läbi saamas ja ees ootab kokkuvõttev pingutus - eksamid. 

Seitsmeaastase lapse maailmas tundusid üheksa aastat hiiglama pikk aeg, aga iga aeg tagasi vaadates on lõpuks ikka lühike. Nagu meie esimene koolipäev ja esimene september. Samuti meie esimene õpetaja. Mõned asjad pidid jääma alatiseks meelde nagu oleksid need olnud eile. Räägitakse, et esimese koolipäevaga pidi samamoodi olema. Usutavasti oli meil kõigil terve viimase aasta peas tiksumas mõte, kuidas edasi. Mis on tähtis, kuhu minna, mida teha. Mis on mulle parim edasi õppimiseks. 

Nüüdseks on enamusel meist otsused tehtud, saame minna vastu eksamitele, seejärel suvepuhkusele, puhata ning uue hooga sügisel alustada. Kes kus. Kas siis siin koolis või kusagil mujal ja ükskõik kui kaugel, jääme oluliseks pidama meie häid õpetajaid, kes lisaks raamatutarkusele oskavad kõike õpitut siduda elutarkusega.

Enne tänast aktust rääkisime klassikaaslastega omavahel ja proovisime meie õpetajate eredamate mõtete pingerida koostada. Muidugi peame meeles, et kõik edasine ehk ka gümnaasium on suures osas vabatahtlik. Samuti teame, kuidas haritud inimene käitub, teeb, mõtleb. Üks huvitavamaid retki segadusest selguseni on toimunud matemaatika tundides. Näiteks seitsmenda klassi alguses kui meie esimene tund uue matemaatikaõpetajaga läbi sai, olime kõik väga segaduses. Sest mitte keegi polnud meile rääkinud kuulamisest. See mida pidasime naljaks sai kolme aastaga üha enam selgeks, et ainult kuulmisest ei piisa, tuleb tõsiselt kuulata ja ainult nii on võimalik õppida ja edasi areneda. 

Kindlasti pean oluliseks ka lauseid, mis kuulamise hetkel vahel tüütavad tundusid teemal, kuidas me peame eelkõige hindama aega. Usun, et oleme siin koolis seda palju selgemaks saanud ja tasapisi tähtsamaks pidanud. Oma jutu lõpetaksingi õpetaja Kauge kuldsete sõnadega - ärge jätke asju homse peale, sest homme ei jõua nii mitte kunagi kätte. On ainult tänane päev ja esimene võimalus. Suur tänu teile kallid õpetajad!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar