laupäev, 21. detsember 2013

Jõulukontsert


Reedel, 20. detsembril toimus Metodistide kirikus Tallinna Kristiine Gümnaasiumi jõulukontsert. Huviaken avaldab õpetaja Helmi Kelle jõulumõtiskluse. 

Inimesed aina ootavad midagi. Nii me elamegi ühest ootusest teise.  Tänasest hakkame ootama jõuluimet, rahulikku jõulurõõmu. Tõeline rõõm on vaikne. Selle, mida me kirgliku igatsusega otsime lähedalt ja kaugelt, leiame lõpuks iseendast. Nii oskamegi olla õnnelikud päikesepaistest, langevatest räitsakatest, küünlasärast, üksteise ligiolekust, isegi oma hingamisest.Rahuolu tuleb kindlalt pärast mõistmist, et elu täiusel tuleb lasta endast läbi voolata. 

Elu erilistel hetkedel on suurem valgusjõud kui tavalistel. Üks sellistest hetkedest on SIIN ja PRAEGU. 

Maailmas elatakse selleks, et armastada head ja ilusat ning anda vaba voli oma soovidele, kui nad on õilsad, suuremeelsed ja mõistlikud. Rein Taagepera on lihtsal, aga erilise moel sõnastanud ÕNNE valemi: LÄHEDASED, HEA TERVIS, UNISTUSED; mille poole püüelda, ISEKUSE ja ISETUSE tasakaal – ongi ÕNN.

Kahjuks mõtleme harva sellest, kes või mis meil on, pigem muretseme selle pärast, mida või keda meil ei ole. Et olla õnnelik, tuleb millestki loobuda. Õnn on tahta seda, mida saadakse. Me ei saa valida parimat, PARIM VALIB MEID. 

Armastus on ainuüksi see, mis teeb silma ja sõna sügavaks. Kes ei armasta, selle silm on pime ja sõna kume. Ilma armastuseta on kõik tühine ja ilma hingeta. Meil on vaja, et meid armastatakse, on vaja inimesi, kes ütleksisd, et oleme erilised ja asendamatud; vajame neid, kes hooliksid meie soovidest ning ei laseks meie lähedale muresid ega kõhklusi. Sellised inimesed on meil olemas, kui me ISE heatahtlikud oleme. 

 Jõululaulud on täitnud meie südamed. Las kesta jõuluvalgus üle aasta uute jõuludeni.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar